Erialasõnastik


Amenorröa – menstruatsiooni puudumine.

Androloogia – eriala mis tegeleb meestehaiguste, meeste viljatuse ja seksuaalprobleemidega meestel.

Androloog – meestearst.

Anovulatoorne tsükkel – menstruaaltsükli jooksul ei toimunud munaraku vabanemist folliikulist.

Autoimmuunhaigus – krooniline haigusseisund, mis on põhjustatud immuunsüsteemi rünnakust keha enda rakkude ja kudede vastu.

Azoospermia – seemnevedelikus puuduvad seemnerakud.

 

Biopsia – koeproovi võtmine diagnoosi täpsustamise või kinnitamise eesmärgil.

Blastotsüst – viljastunud munarakust on rakkude jagunemise käigus arenenud 5-7 päeva jooksul embrüo, mis on võimeline kinnituma emaka limaskestale.

Blastotsüsti siirdamine – viljatusravi protseduur mille käigus blastotsüsti staadiumisse arenenud viljastatud munarakk viiakse spetsiaalse kateetri abil emakaõõnde.

 

Eesnääre – meeste väikevaagnas asetsev organ. Eesnäärmes toodetakse seemnevedeliku koostises olevaid olulisi komponente. Eesnäärmega seotud lihased reguleerivad seemnepurske, uriini pidamise ja väljutamise mehhaanilisi protsesse.

Ejakulaat – seemnevedelik. Seemnerakud ja neid ümbritsev vedelik.

Emakakael – emaka alumine kitsenenud osa, millest enamus ulatub tuppe. Emakakaela kanali kaudu sisenevad spermatosoidid peale vahekorda emakaõõnde ja sealt edasi ülemistesse suguteedesse. Sünnitamise käigus peab toimuma emakakaela avanemine sellisel määral, et laps sealt läbi mahuks. Kunstliku viljastamise protseduuride ajal viiakse emakaõõnde seemnevedelik või siirdatavad embrüod läbi emakakaela kanali. Selleks kasutatakse vastavat imepeenikest kateetrit. Protseduur on valutu.

Emakakaela lima – läbipaistev sekreet, eritub hormoonide toimel emakakaelast. Oluline roll viljastumisele kaasa aitamises. Emakakaela limas suudavad spermatosoidid püsida eluvõimelisena mitu päeva. Sekreet takistab ebakvaliteetsete spermatosoidide edasiliikumist.

Emakasisene rasestumisvastane vahend e “spiraal” – plastist (tihti kombineeritud imepeenikese vasktraadiga) või kollaskehahormooni eritav, sageli T-kujuline vahend, mille arst pigutab emakasse, kui paaril on soov rasestumisest hoiduda. Tagasipöörduv ja väga tõhus rasestumisvastane meetod. Tekitab emakaõõnes rasestumiseks ebasoodsa keskkonna. Niinimetatud hormoonspiraal muudab emaka limaskesta imeõhukeseks, kasutatakse ka ravi eesmärgil erinevate günekoloogiliste haiguste korral.

Emakaväline rasedus ehk ektoopiline rasedus – väljaspool emakat kulgev rasedus (nt. munajuhasse kinnitunud viljastunud munarakk).

Emakaõõs – endomeetriumi ehk limaskestaga vooderdatud väike õõs emakakaela kanali taga, mille ülemistes nurkades on munajuhade avad.

Embrüo – 2-3 päeva vanune ja 2-4 rakuliseks jagunenud viljastunud munarakk.

Embrüoloog – abistatud reproduktsiooni laboris töötav spetsialist, kes on seotud erinevate seemnerakkudel, munarakkudel ja embrüotel tehtavate protseduuridega.

Embrüo siirdamine – viljatusravi protseduur, mille käigus spetsiaalse kateetri abil viiakse embrüo emakaõõnde.

Endokrinoloog – arst, kes tegeleb hormonaalsete häirete ja hormoonaalsetest häiretest põhjustatud haiguste diagnoosimise ja ravimisega.

Endomeetrium – emakat seestpoolt vooderdav mitmekihiline limaskest. Menstruaaltsükli jooksul toimuvad muutused endomeetriumis tagavad embrüo pesastumiseks (rasestumiseks) vajalikud tingimused.

Endomeetriumi biopsia – emaka limaskesta koeproov.

Endometrioos – krooniline haigus, mida iseloomustab emaka limaskesta paiknemine ja toimimine väljaspool emakaõõnt.

Enneaegne menopaus – menstruatsioonide lõppemine enne 40. eluaastat.

 

FET (külmutatud embrüo(te) siirdamine) – embrüote siirdamisele ei eelne folliikulite stimulatsiooni hormoonidega, munarakkude kogumise protseduuri ega munaraku kunstlikku viljastamist. Viljatusravi potseduuri käigus siiratakse spetsiaalse kateetri abil emakaõõnde embrüod, mis on eelnevalt külmutatud, siirdamiseks üles sulatatud ja ette valmistatud.

Folliikul – ümbritseb munasarjas küpsevat munarakku.

Folliikulite punktsioon munarakkude kogumiseks – ultraheli kontrolli all teostatav vaginaalne e tupekaudne protseduur munasarjadest munarakkude kogumiseks.

FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) – hormoon, mis stimuleerib munarakkude ja folliikulite kasvu munsarjas.

 

Gameet – sugurakk (munarakk, seemnerakk).

Genitaalherpes – seksuaalsel teel leviv viirushaigus. Ägedas faasis põhjustab valuliku herpeslööbe tekkimist välistele suguelunditele.

Genitaaltüükad – seksuaalsel teel leviva viirushaiguse HPV (inimese papilloomi viirus) avaldumine välissuguelunditel. Tavapäraselt lillkapsataolised väikesed nahavohandid.

GnRH analoogid (agonistid ja antagonistid) – hormoonid, mis mõjutavad ajuripatsi tööd ja mida kasutatakse viljatusravis.

Gonadotropiinid – munaraku ja folliiklite arengut mõjutavad hormoonid, toodetakse aju hüpofüüsis e. ajuripatsis.

GnRH (Gonadotropiini vabastajahormoon) – hormoon mida toodetakse ajus ja mille toimel vabastatakse gonadrotpiinide tootmine.

Günekoloog – naistearst, kes tegeleb naistehaiguste ja lastetuse probleemidega.

Günekoloogiline läbivaatus – spetsiaalses günekoloogilises läbivaatustoolis teostatav naisetervise kontroll.

 

Hepatiit – maksarakkude põletik. Tingitud nakatumisest hepatiidiviirustesse. Vastavalt viiruse tüübile eristatakse A, B ja C hepatiite.

HIV ja omandatud immuundefitsiidi sündroom (AIDS) – HI viirus ründab ja hävitab inimese imuunsüsteemi toimises osalevaid olulisi rakke. Selle tulemusena kujuneb välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom.

Hormoon – ehk sisenõre on bioloogiliselt aktiivne aine, mida kehas toodetakse. Kindlate organite (nt hüpofüüs, munandid, munasarjad, kilpnääre jt) poolt organismi vabastatud nõre reguleerib ainevahetust, soolist arengut, menstruaaltsüklit ajutegevust sh meeleolu ja teisi olulisi keha talitlusi ja protsesse.

Hormonaalse tasakaalu häire – hormooni tootmine ja vabastamine organismi on mingil põhjusel kas liigselt vähenenud või liigselt suurenenud.

Hüsteroskoopia – emakaõõne uuring spetsiaalse optilise instrumendiga.

Hüpogonadotroopne hüpogonadism – hormoonpuudulikkusest tingitud haruldane haigus.

 

ICSI (tsütoplasmasisene seemneraku injektsioon) – seemnerakk süstitakse keerulise protseduuri käigus viljastamiseks munaraku tsütoplasmasse.

Idiopaatiline viljatus – viljatuse põhjus ei ole teada.

Immuunsüsteemi häired – keha loomulik kaitsevõime on puudulik või tasakaalust väljas.

Implantatsioon – raseduse tekkimine, kui embrüo kinnitub emaka limaskestale.

Inimese kooriongonadotropiin (hCG) – rasedushormoon.

IUI ehk intrauteriinne (emakasisene) inseminatsioon – viljatusravi protseduur, mille käigus spetsiaalse kateetri abil viiakse seemnevedelik emakaõõnde.

IVF (kehaväline viljastamine e. katseklaasiviljastamine) – viljatusravi meetod, mille käigus spetsiaalsel laboritassil (Petri tass) viiakse kokku munarakk ja seemnerakud. Seemnevedelikust valitakse välja parima kvaliteediga seemnerakud. Seemnerakk leiab ja viljastab munaraku ise; viljastamine toimub kunstlikes tingimustes.

In vitro – „klaasis“ (ladina keelest). Mõiste tähendab loomulike bioloogiliste protsesside teostamist laboris (katseklaasis), kindlates määratud tingimustes.

In vivo – „elusas“ (ladina keelest). Mõiste tähendab protsessi või katset, mis toimub või mida teostatakse elusas rakus või organismis.

 

Kaasasündinud väärarengud – kõrvelkalded loote normaalsest arengust (n suulaelõhe).

Klamüdioos – seksuaalsel teel leviv bakteriaalne haigus (tekitaja Chlamydia trachomatis). Tekitab põletikulise protsessi väikevaagnas. Klamüdioos on sageli munajuhade kahjustusest tingitud viljatuse põhjustaja.

Kollaskeha – munasarjas lõhkenud (ovuleerunud) folliikulist areneb kollaskeha, mis toodab hormooni nimega progesteroon e kollaskehahormoon. See hormoon on vältimatult vajalik raseduse tekkimiseks ja arenguks.

Kromosoomid – kromosoomides paikneb liigiomane pärilik informatsioon – geenid. Inimesel on 46 kromosoomi, neist 2 kromosoomi on sugukromosoomid.

Krüptorhism – üks või mõlemad munandid pole poisslapsel sünnihetkeks laskunud munandikotti

Kunstlik viljastamine – munaraku viljastamine seemnerakuga laboritingimustes

 

Laparoskoopia – operatsioon (üldnarkoosis), mille puhul kasutatakse kõhuõõneorganite nägemiseks optilisi instrumente. See võimaldab opereerida nii, et piisab paarisentimeetrisest avast naba piirkonnas ja allkõhus. Viimaste kaudu viiakse sisse spetsiaalsed peenikesed operatsiooniinstrumendid. Laparoskoopilise kirurgia kasutamisel on operatsiooni haavad väga väikesed ja seetõttu paranevad patsiendid kiiremini ning viibivad haiglas väga lühikest aega (enamasti ööpäeva). Laparoskoopia abil on võimalik diagnoosida viljatuse põhjusi.

Lastetusravi – hõlmab naistehaiguste, meestehaiguste ja viljatuse põhjuste diagnoosimist ning erinevaid raviviise.

LH (luteiniseeriv hormoon) – LH hormoon koos FSH-ga vastutavad folliikulite kasvu ja munaraku küpsemise eest. LH taseme järsu tõusu toimel folliikul lõhkeb ja vabaneb küps munarakk. Selle hormooni määramisel uriinis põhinevad apteegis müüdavad ovulatsiooitestid.

 

Menopaus – viimane menstruatsioon, keskmiselt 50-55 eluaastal.

Menstruatsioon ehk menses – füsioloogiline vereeritus emakast, põhjustatud menstruaaltsüklit reguleerivatest hormoonidest. Kui ovulatsiooni ajal vabanenud munarakk ei viljastu ega pesastu emaka limaskestale, emaka limaskest irdub (menstruatsioon).

MESA – seemnerakkude mikrokirurgiline aspireerimine munandimanusest, vajalik kunstliku viljastamise protseduuriks raske meheviljatuse korral.

Mitmikrasedus – üheaegselt mitme loote arenemine emakas.

Munajuha – emakast kuni munasarjani kulgev torujas 10-12 cm pikkune elund. Munajuha on vajalik, et ovuleerunud munarakk ja seemnerakk kohtuksid. Munajuha suunab viljastunud munaraku emakasse pesastuma, kuna munarakk ise ei liigu.

Munandid ehk testised – meessuguorganid. Peamine funktsioon on spermatosoidide tootmine. Munandites toodetakse ka peamist meessuguhormooni, testosterooni.

Munandikott – ümbritseb testiseid.

Munandimanus – köietaoline moodustis munandi pinnal, mis läheb üle seemnejuhaks.

Munarakk – naissugurakk.

Munasarjad – asetsevad alakõhu piirkonnas. Naise reproduktiivorganid, kus arenevad ja küpsevad munarakud ja produtseeritakse nais- ja meessuguhormoone.

Munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom – hormoonravimitest põhjustatud harvaesinev seisund.  Selle sündroomi vallandab rasedushormoon kooriongonadotropiin (kasutatakse viljatusravis enne munarakkude hankimist; toodetakse naise organismis, kui viljatusravi tulemusena tekib rasedus). Selle sündroomi korral muutuvad kiirelt veresoonte vedelikku läbilaskvad omadused. Vere vedelam osa väljub soonkonnast ja koguneb erinevatesse kehaõõntesse: kõhuõõnde, rindkereõõnde, südame ümber jne. Selise vedeliku ümberjaotumise tulemusena tekib kõhu ümbermõõdu suurenemine ja kõhuvalu, hingamisraskused, raskematel juhtudel aga neerupuudulikkus ja trombid. Rasked juhud vajavad haiglaravi. Tänapäeval kasutatakse uudseid viljatusravi stimulatsiooni protokolle, mis võimaldavad seda olukorda peaaegu sjaprotsendiliselt vältida.

Müoom – healoomuline emaka lihaskoe kasvaja.

 

Oligospermia – vähene spermatosoidide arv seemnevedelikus.

Ovariaalpuudulikkus – munasarja funktsiooni häire.

Ovulatsioon – folliikuli lõhkemine ja küpse munaraku vabanemine munasarjast.

Ovulatsiooni indutseerimine e. hormoonstimulatsioon – munasarja stimuleerimine hormoonravimitega, et saavutada rohkemate follikulite kasv ja munrakkude areng, viljatusravi eesmärgil.

 

Pesastumine ehk implantatsioon – viljastunud munaraku (embrüo, blastotsüsti) kinnitumine emaka limaskestale.

Platsenta – viljastunud munaraku pesastumise kohal endomeetriumist arenev lootele elutähtis ainevahetusorgan.

PCOS e. polütsüstiliste munasarjade sündroom – sündroomi iseloomustab anovulatoorne tsükkel, viljatus, kehakaalu tõus  kõhupiirkonna rasvkoe arvel, vahel kaasneb liigne karvakasv. Ultraheliuuringul on näha iseloomulik munasarjade struktuur, analüüsides esineb meessuguhormooni liig. PCOS patsientidel, kellele on näidustatud kunstlik viljastamine, on väga suur risk munasarjade hüperstimulatsiooni sündroomi kujunemiseks.

Primaarne viljatus – esmane viljatus, varasemaid rasedusi pole esinenud.

Progesteroon – munasarjas kollaskeha poolt toodetav hormoon. Hormooni toime toetab viljastunud munaraku pesastumist ja raseduse varajast faasi.

Prolaktiin – hormoon, mis reguleerib rinnanäärmete kasvu ja rinnapiima teket sünnituse järgselt.

Puberteet – inimese sugulise küpsemise periood, mille jooksul arenevad välja kõik soolised tunnused, arenevad sugunäärmed ja valmivad esimesed sugurakud.

 

Seemnerakud e. spermatosoidid – meessugurakud.

Sekundaarne viljatus – varasemalt on esinenud rasestumist või sündinud lapsi.

Sperma – seemnevedelik.

Steriilsus – paari rasestumine on võimatu, kuna naisel puudub munasari, munajuhad või emakas, esineb menopaus või mehel puuduvad seemnerakud. Steriilsuse korral tuleb viljatusravis kasutada doonorsugurakke.

Suhkrutõbi ehk diabeet – kõhunäärme talitluse häiretest tingitud veresuhkru taseme liigne tõus.

Sügoot – viljastatud munarakk.

 

TESA – kirurgilise protseduuri käigus seemnerakkude aspireerimine munandist. Protseduur mida kasutatakse seemnerakkude hankimiseks raske meheviljatuse korral.

Testosteroon – meessuguhormoon, toodetakse meestel munandites ja naistel munasarjades; kudedesse toimivaks testosterooniks muundub ka neerupealsetes toodetud eelmolekul dihüdroandrosteendioon; osaleb sperma moodustamise protsessis ehk spermatogeneesis.

 

Ultraheliuuring e sonograafia – ultraheliaparaati ksutatakse mehe või naise sisemiste organite vaatlusel, erinevates organites veerevoolude hindamisel, loote arengu jälgimisel; tegemist on mehhaanilise lainega (mitte kiirgusega), mistõttu uuring on kahjutu.

Uroloog – arst, kes tegeleb kuse- ja suguteede haiguste diagnoosimise ja raviga.

 

Varikotseele – munandikoti veenilaiend.

Viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine.

Viljatusravi – meditsiinilised protseduurid lapse saamise eesmärgil.

Väikevaagna põletik (PID, Pelvic Inflammatory Disease) – peamiselt seksuaalsel teel levivate haiguste poolt tekitatud põletikuline protsess, mis haarab naise väikevaagnas asetsevaid sisemisi suguorganeid (tupp, munjuhad, munasarjad). Põletiku tagajärjel kujunevad organitevahelised liited ning munajuhade kahjustumine kuni sulgumiseni. Oluline viljatuse põhjustaja.

 

Östrogeen – naissuguhormoon, mida toodetakse kuni menopausini naise munasarjades. Reguleerib soolist arengut ja menstruaaltsüklit, osaleb naise keha ainevahetuslikes protsessides (nt kaitse luude hõrenemise vastu, meeleolu, limaskestade seisund jm).

Kontakt

AS LTKH Pelgulinna Naistekliinik Viljatusravikeskus
Sõle 23, Tallinn, 10614
Telefon: 666 5888
lapsesoov@keskhaigla.ee