Seemneraku intratsütoplasmaatiline injektsioon (ICSI)

ICSI (Intracytoplasmic Sperm Injection) protseduur on kehavälise viljastamise IVF-protseduuri modifikatsioon, mida kasutatakse ennekõike raskema mehepoolse viljatuse korral. ICSI on olnud mehepoolse viljatuse ravis kasutusel aastast 1988 ja põhjustas olulise läbimurde mehe viljatuse ravis.

ICSI kasutamise näidustuseks on seemnerakkude halb kvaliteet: seemnerakkude madal kontsentratsioon, liikuvus või väliskuju (morfoloogia). Samuti tuleb ICSI protseduuri kasutada, kui eelnevas IVF protseduuris jäi munarakkude viljastumine ebapiisavaks. Juhul, kui seemnevedelikus puuduvad seemnerakud, on neid siiski võimalik saada munandimanuse vedelikust või munandi koest – sellisel juhul on aga vajalik viia läbi väike operatsioon.

ICSI kasutamine põhjustas läbimurde mehe viljatuse ravis.

ICSI protseduuris valitakse mikroskoobi abil välja üks seemnerakk, mis süstitakse mikropipeti abil otse munarakku. Viljastunud munarakke kasvatatakse labori spetsiaalsetes inkubaatorites kuni 6 päeva, mille jooksul nendest arenevad embrüod. Inkubaatori tingimusi jälgitakse hoolikalt, et oleks tagatud õige temperatuur, gaaside koostis ja õhuniiskus. Seejärel valitakse emakasse siirdamiseks välja 1-3 embrüot. Eesti seaduse järgi ongi lubatud siirdada kuni 3 embrüot. Ülejäänud embrüod külmutatakse, säilitatakse ning kasutatakse vajadusel hilisemas lastetuse ravis.

 

icsi2

 

Maailmas ja Eestis kasutatakse pooltes IVF protseduurides ICSI munarakkude viljastamist. Rasedustulemused on IVF ja ICSI protseduuris sarnased ning rasestub ligikaudu 30% alla 36-aastastest naistest. Protseduuri ebaõnnestumisel on võimalik kasutada külmutatud embrüote siirdamist või läbida uus ICSI tsükkel.

Kontakt

AS LTKH Pelgulinna Naistekliinik Viljatusravikeskus
Sõle 23, Tallinn, 10614
Telefon: 666 5888
lapsesoov@keskhaigla.ee