Terminoloogia

Siit leiad selgitusi terminitele, mida tihti viljatusravis kasutatakse

Abstinents- teadlik hoidumine seemnepurskest, enne sperma andmist analüüsimiseks

Amenorröa – menstruatsiooni puudumine

Androloogia – eriala, mis tegeleb mehe reproduktiivse tervisega, st tema paljunemisvõime ehk viljakusega

Androloog – meestearst

Anovulatoorne tsükkel – menstruaaltsükli jooksul ei toimunud munaraku vabanemist folliikulist

Astenozoospermia- spermide liikuvus on vähenenud

Autoimmuunhaigus – krooniline haigusseisund, mis on põhjustatud immuunsüsteemi rünnakust keha enda rakkude ja kudede vastu

Azoospermia – seemnevedelikus puuduvad seemnerakud

Biopsia – koeproovi võtmine diagnoosi täpsustamise või kinnitamise eesmärgil

Blastotsüst – embrüo varajane arengustaadium, mis kujuneb välja enne implanteerumist

Blastotsüsti siirdamine – viljatusravi protseduur mille käigus blastotsüsti staadiumisse arenenud embrüo viiakse spetsiaalse kateetri abil emakaõõnde

ICSI (intracytoplasmic sperm injection) – protseduur, mille käigus süstitakse üks seemnerakk otse munaraku sisse kasutades mikromanipulaatorit

Eesnääre ehk prostata – meestel väikevaagnas asetsev organ. Eesnäärme roll on kontrollida urineerimise ja seemnepurske protsesse

Ejakulaat – seemnevedelik. Seemnerakud ja neid ümbritsev vedelik

Emakakael – paikneb emakaõõne alumises osas, jaguneb tupe-eesseks ja tuppe ulatuvaks osaks. Emakakaela kanali kaudu sisenevad spermatosoidid peale vahekorda emakaõõnde ja sealt edasi ülemistesse suguteedesse. Kunstliku viljastamise protseduuride ajal viiakse emakaõõnde seemnevedelik või siirdatavad embrüod läbi emakakaela kanali

Emakakaela lima – läbipaistev sekreet, eritub hormoonide toimel emakakaelast. Oluline roll viljastumisele kaasa aitamises. Emakakaela limas suudavad spermatosoidid püsida eluvõimelisena mitu päeva. Sekreet takistab ebakvaliteetsete spermatosoidide edasiliikumist

Emakasisene rasestumisvastane vahend ehk spiraal – väga tõhus pikatoimeline pöörduv rasestumisvastane vahend. Spiraali paigaldab naistearst emakaõõnde. Spiraali eemaldamisel taastub viljakus kiirest. Spiraal ei kaitse sugulisel teel levivate haiguste eest

Emakaväline rasedus ehk ektoopiline rasedus – tähendab seisundit, kus viljastatud munarakk on kinnitunud ja kasvab väljaspool emakaõõnt. Kõige sagedamini on emakaväline rasedus munajuhas (98%) ning väga harva kõhuõõnes (1,5%), munasarjas või emakakaelas (mõlemas alla 1%)

Emakaõõs – endomeetriumi ehk limaskestaga vooderdatud väike õõs emakakaelakanalist ülalpool, mille ülemistes nurkades on munajuhade avad

Embrüo –jagunemist alustanud viljastunud munarakk

Embrüoloog – viljatusravi laboris töötav spetsialist, kes teostab erinevaid protseduure seemnerakkudel, munarakkudel ja embrüotel

ET (embryo transfer) ehk embrüo siirdamine – viljatusravi protseduur, mille käigus spetsiaalse kateetri abil viiakse embrüo emakaõõnde.

Endokrinoloog – arst, kes tegeleb endokriinsüsteemi ja selle osade (sh hormoonide) haiguslike seisundite diagnoosimise, uuringute ning raviga

Endomeetrium – emakat seestpoolt vooderdav mitmekihiline limaskest. Menstruaaltsükli jooksul toimuvad muutused endomeetriumis tagavad embrüo pesastumiseks (rasestumiseks) vajalikud tingimused

Endomeetriumi biopsia – emaka limaskesta koeproov

Endometrioos – krooniline haigus, mida iseloomustab emaka limaskesta paiknemine ja toimimine väljaspool emakaõõnt

Enneaegne menopaus – menstruatsioonide lõppemine enne 40. eluaastat

FET (frozen embryo transfer) ehk külmutatud embrüo(te) siirdamine–Viljatusravi protseduuri käigus siiratakse spetsiaalse kateetri abil emakaõõnde embrüo(d), mis on eelnevalt külmutatud, siirdamiseks üles sulatatud ja ette valmistatud

Folliikul – ümbritseb munasarjas küpsevat munarakku.

Folliikulite punktsioon munarakkude kogumiseks – ultraheli kontrolli all teostatav vaginaalne e tupekaudne protseduur munasarjadest munarakkude kätte saamiseks.

FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) – hormoon, mis stimuleerib munarakkude ja folliikulite kasvu munasarjas

Folliikulite punktsioon munarakkude kogumiseks – ultraheli kontrolli all teostatav vaginaalne e tupekaudne protseduur munasarjadest munarakkude kogumiseks.

Gameet – sugurakk (munarakk, seemnerakk)

Geen ehk pärilikkustegur- on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu

Genitaalherpes – seksuaalsel teel leviv viirushaigus. Ägedas faasis põhjustab valuliku herpeslööbe tekkimist välistele suguelunditele

Genitaaltüükad – seksuaalsel teel leviva viirushaiguse HPV (inimese papilloomi viirus) avaldumine välissuguelunditel. Tavapäraselt lillkapsataolised väikesed nahavohandid

GnRH analoogid (agonistid ja antagonistid) – hormoonid, mis mõjutavad ajuripatsi tööd ja mida kasutatakse viljatusravis

GnRH (gonadotropiini vabastajahormoon) – hormoon mida toodetakse ajus hüpotaalamuse poolt ning mille toimel vabastatakse gonadrotpiinide tootmine hüpofüüsist

Gonadotropiinid – ajuripatsis ehk hüpofüüsis toodetud folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) on ühed võimsamatest hormoonidest, mis reguleerivad sugurakkude arengut ja küpsemist

Gonorröa ehk tripper- seksuaalsel teel leviv bakteriaalne haigus (tekitaja Neisseria gonorrhoeae), mis kahjustab meestel kusiti limaskesta ja naistel emakakaela ja naistel emakakaela limaskesta

Günekoloog – naistearst, kes tegeleb naistehaiguste ja lastetuse probleemidega

Günekoloogiline läbivaatus – spetsiaalses günekoloogilises läbivaatustoolis teostatav naisetervise kontroll

Hepatiit – maksarakkude põletik, mis võib olla põhjustatud viie erineva – A, B, C, D ja E – hepatiidiviiruse poolt

HIV ja omandatud immuundefitsiidi sündroom (AIDS) – HI viirus ründab ja hävitab inimese imuunsüsteemi toimises osalevaid olulisi rakke. Selle tulemusena kujuneb välja omandatud immuunpuudulikkuse sündroom

Hormoon ehk sisenõre –  on bioloogiliselt aktiivne aine, mida kehas toodetakse. Kindlate organite (nt hüpofüüs, munandid, munasarjad, kilpnääre jt) poolt organismi vabastatud nõre reguleerib ainevahetust, soolist arengut, menstruaaltsüklit ajutegevust sh meeleolu ja teisi olulisi keha talitlusi ja protsesse

Hormonaalse tasakaalu häire – hormooni tootmine ja vabastamine organismis on mingil põhjusel kas liigselt vähenenud või liigselt suurenenud

Hüpogonadotroopne hüpogonadism – gonadotropiinide ja suguhormoonide sisalduse vähenemine veres. Võib olla kaasasündinud või omandatud seisund

Hüsteroskoopia – emakaõõne uuring spetsiaalse optilise instrumendiga. Hüsteroskoopia abil on võimalik diagnoosida ja võimalusel ravida viljatuse põhjusi

ICSI (intracytoplasmic sperm injection) – protseduur, mille käigus süstitakse üks seemnerakk otse munaraku sisse kasutades mikromanipulaatorit

Idiopaatiline viljatus – viljatuse põhjus ei ole teada

Immuunsüsteemi häired – keha loomulik kaitsevõime on puudulik või tasakaalust väljas

Implantatsioon – raseduse tekkimine, kui embrüo kinnitub emaka limaskestale

Inimese kooriongonadotropiin (hCG) – hormoon, mille süntees toimub platsenta trofoblastides alates hetkest kui embrüo on kinnitunud emakaseinale. hCG funktsiooniks on takistada kollaskeha (corpus luteum) lagunemist ja seeläbi toetada progesterooni sünteesi raseduse esimestel nädalatel nii kaua, kuni progesterooni hakkab tootma platsenta

IUI  (intrauterine insemination) ehk intrauteriinne inseminatsioon – viljatusravi protseduur, mille käigus süstitakse eelneval seemnevedeliku töötlusel eraldatud parima kvaliteediga seemnerakud peene kateetri abil emakaõõnde

IVF (in vitro fertilization) ehk munaraku kehaväline viljastamine – viljatusravi meetod, mille käigus spetsiaalsel laboritassil viiakse kokku munarakk ja seemnerakud. Seemnevedelikust valitakse välja parima kvaliteediga seemnerakud. Seemnerakk leiab ja viljastab munaraku ise; viljastamine toimub kunstlikes tingimustes

In vitro – „klaasis“ (ladina keelest). Mõiste tähendab loomulike bioloogiliste protsesside teostamist laboris (katseklaasis), kindlates määratud tingimustes

In vivo – „elusas“ (ladina keelest). Mõiste tähendab protsessi või katset, mis toimub või mida teostatakse elusas rakus või organismis

Kaasasündinud väärarengud – kõrvelekalded loote normaalsest arengust (nt suulaelõhe)

Klamüdioos – seksuaalsel teel leviv bakteriaalne haigus (tekitaja Chlamydia trachomatis) Tekitab põletikulise protsessi väikevaagnas. Klamüdioos on sageli munajuhade kahjustusest tingitud viljatuse põhjustaja

Kollaskeha – munasarjas lõhkenud (ovuleerunud) folliikulist areneb kollaskeha, mis toodab hormooni nimega progesteroon ehk kollaskehahormoon. See hormoon on vältimatult vajalik raseduse tekkimiseks ja arenguks

Kromosoomid – kromosoomides paikneb liigiomane pärilik informatsioon – geenid. Inimesel on 46 kromosoomi. Me saame nad oma vanematelt, 23 emalt ja 23 isalt. Seega on meil 23 paari kromosoome. Paar number 23 on meestel ja naistel erinev, see paar kannab nime sugukromosoomid. Esineb kahte tüüpi sugukromosoome, ühte kutsutakse X kromosoomiks ja teist Y kromosoomiks. Naistel on kaks X kromosoomi (XX). Naine saab ühe X kromosoomi emalt ja teise isalt. Meestel on X ja Y kromosoom (XY). Mees saab X kromosoomi oma emalt ja Y kromosoomi oma isalt

Krüptorhism – üks või mõlemad munandid pole poisslapsel sünnihetkeks laskunud munandikotti

Kunstlik viljastamine – munaraku viljastamine seemnerakuga laboritingimustes

In vitro – „klaasis“ (ladina keelest). Mõiste tähendab loomulike bioloogiliste protsesside teostamist laboris (katseklaasis), kindlates määratud tingimustes.

Lastetusravi – hõlmab naistehaiguste, meestehaiguste ja viljatuse põhjuste diagnoosimist ning erinevaid raviviise

LH (luteiniseeriv hormoon) – LH hormoon koos FSH-ga vastutavad folliikulite kasvu ja munaraku küpsemise eest. LH taseme järsu tõusu toimel folliikul lõhkeb ja vabaneb küps munarakk. Selle hormooni määramisel uriinis põhinevad apteegis müüdavad ovulatsioonitestid

Menopaus – viimane menstruatsioon elus, kui 1 aasta jooksul pole järgnenud järgmist menstruatsiooni. Võib tekkida vanusevahemikus 45.-55. eluaastani

Menstruatsioon ehk menses – füsioloogiline vereeritus emakast, põhjustatud menstruaaltsüklit reguleerivatest hormoonidest. Kui ovulatsiooni ajal vabanenud munarakk ei viljastu ega pesastu emaka limaskestale, siis emaka limaskest irdub (menstruatsioon)

MESA – seemnerakkude mikrokirurgiline aspireerimine munandimanusest, vajalik kunstliku viljastamise protseduuriks raske meheviljatuse korral

Mitmikrasedus – üheaegselt mitme loote arenemine emakas

Munajuha – emakast kuni munasarjani kulgev torujas 10-12 cm pikkune elund. Munajuha on vajalik, et ovuleerunud munarakk ja seemnerakk kohtuksid. Munajuha suunab viljastunud munaraku emakasse pesastuma, kuna munarakk ise ei liigu

Munandid ehk testised – meessuguorganid. Peamine funktsioon on spermatosoidide tootmine. Munandites toodetakse ka peamist meessuguhormooni, testosterooni

Munandikott – ümbritseb testiseid

Munandimanus – köietaoline moodustis munandi pinnal, mis läheb üle seemnejuhaks

Munarakk – naissugurakk

Munasarjad – asetsevad naise väikeses vaagnas. Naise reproduktiivorganid, kus arenevad ja küpsevad munarakud ning toodetakse nais- ja meessuguhormoone

Müoom – healoomuline emaka lihaskoe kasvaja

Munasarjade stimuleerimine- tavaliselt küpseb naisel ühes kuus üks munarakk, siis munasarjade stimulatsiooni ajal kasutatavad ravimid kutsuvad esile paljude munarakkude üheaegse küpsemise. Igale patsiendile määratakse individuaalne ravidoos, mis sõltub tema vanusest ning tehtud hormoonanalüüside vastustest. IVFi protseduuriks ettevalmistav ravi kestab vähemalt 2-4 nädalat.

OHSS (ovarian hyperstimulation syndrome) ehk munasarjade hüperstimulatsiooni sündroom  – hormoonravimitest põhjustatud harvaesinev seisund.  Selle sündroomi vallandab rasedushormoon kooriongonadotropiin (kasutatakse viljatusravi stimulatsiooni protokollis enne munarakkude aspireerimist folliikulitest; toodetakse ka naise organismis, kui viljatusravi tulemusena tekib rasedus). Selle sündroomi korral muutuvad kiirelt veresoonte vedelikku läbilaskvad omadused. Vere vedelam osa väljub soonkonnast ja koguneb erinevatesse kehaõõntesse: kõhuõõnde, rindkereõõnde, südame ümber jne. Sellise vedeliku ümberjaotumise tulemusena tekib kõhu ümbermõõdu suurenemine ja kõhuvalu, hingamisraskused, raskematel juhtudel aga neerupuudulikkus ja trombid. Rasked juhud vajavad haiglaravi. Tänapäeval kasutatakse uudseid viljatusravi stimulatsiooni protokolle, mis võimaldavad seda olukorda peaaegu sajaprotsendiliselt vältida

Oligozoospermia – vähene spermatosoidide arv seemnevedelikus

Ovariaalpuudulikkus – munasarja funktsiooni häire

Ovulatsioon – folliikuli lõhkemine ja küpse munaraku vabanemine munasarjast.

Ovulatsiooni esilekutsumine ehk induktsioon– munaraku küpsemisele ja selle ovulatsioonile aidatakse kaasa toetava hormoonraviga.

Pesastumine ehk implantatsioon – viljastunud munaraku (embrüo, blastotsüsti) kinnitumine emaka limaskestale

Platsenta – viljastunud munaraku pesastumise kohal endomeetriumist arenev lootele elutähtis ainevahetusorgan

PCOS (polycystic ovary syndrome) ehk  polütsüstiliste munasarjade sündroom – on heterogeenne komplekshaigus, mida iseloomustavad androgeenide liig, häired ovulatsioonis, mõlemas munasarjas esinevad puhkemata folliikulid, munasarjade polütsüstiline haigus (PCO) ja insuliiniresistentsus. Viimasega seostatakse lisaks rasvumist, tüüp II diabeeti ja kõrget kolesterooli taset. PCOS patsientidel, kellele on näidustatud kunstlik viljastamine, on väga suur risk munasarjade hüperstimulatsiooni sündroomi kujunemiseks

PGT (preimplantation genetic testing) ehk embrüote siirdamiseelne geneetiline testimine –jaguneb omakorda: PGT-A (varasemalt PGS) mis on embrüote siirdamiseelne aneuploidsuse geneetiline testimine ja PGT-M (varasemalt PGD), mis on embrüote siirdamiseelne monogeensete haiguste geneetiline testimine

Primaarne viljatus – esmane viljatus, varasemaid rasedusi pole esinenud

Progesteroon – munasarjas kollaskeha poolt toodetav hormoon. Hormooni toime toetab viljastunud munaraku pesastumist ja raseduse varajast faasi

Prolaktiin – hormoon, mis reguleerib rinnanäärmete kasvu ja rinnapiima teket sünnituse järgselt

Puberteet – inimese sugulise küpsemise periood, mille jooksul arenevad välja kõik soolised tunnused, arenevad sugunäärmed ja valmivad esimesed sugurakud

Seemnerakud ehk spermatosoidid – meessugurakud

Sekundaarne viljatus – varasemalt on esinenud rasestumist või sündinud lapsi

Sperma – seemnevedelik

Steriilsus – paari rasestumine on võimatu, kuna naisel puudub munasari, munajuhad või emakas, esineb menopaus või mehel puuduvad seemnerakud. Steriilsuse korral tuleb viljatusravis kasutada doonorsugurakke

Sügoot – viljastatud munarakk

Teratozoospermia- vähenenud normaalse väliskujuga spermide arv

TESA – kirurgilise protseduuri käigus seemnerakkude aspireerimine munandist. Protseduur mida kasutatakse seemnerakkude saamiseks raske meheviljatuse korral

Testosteroon – meessuguhormoon, toodetakse meestel munandites ja naistel munasarjades; kudedesse toimivaks testosterooniks muundub ka neerupealsetes toodetud eelmolekul dihüdroandrosteendioon; osaleb sperma moodustamise protsessis ehk spermatogeneesis

Trihhomonoos – seksuaalsel teel leviv urogenitaaltrakti põletikuline haigus, mille tekitajaks on algloom Trichomonas vaginalis

Ultraheliuuring ehk sonograafia – ultraheliaparaati kasutatakse mehe või naise sisemiste organite vaatlusel, erinevates organites veerevoolude hindamisel, loote arengu jälgimisel; tegemist on mehhaanilise lainega (mitte kiirgusega), mistõttu uuring on kahjutu

Uroloog – arst, kes tegeleb kuse- ja suguteede haiguste diagnoosimise ja raviga

Varikotseele – munandikoti veenilaiend

Viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine

Viljatusravi – meditsiinilised protseduurid lapse saamise eesmärgil

Väikevaagna põletik (PID, Pelvic Inflammatory Disease) – peamiselt seksuaalsel teel levivate haiguste poolt tekitatud põletikuline protsess, mis haarab naise väikevaagnas asetsevaid sisemisi suguorganeid (tupp, emakakael, munajuhad, munasarjad). Põletiku tagajärjel kujunevad organitevahelised liited ning munajuhade kahjustumine kuni sulgumiseni. Oluline viljatuse põhjustaja

Östrogeen – naissuguhormoon, mida toodetakse kuni menopausini naise munasarjades. Reguleerib soolist arengut ja menstruaaltsüklit, osaleb naise keha ainevahetuslikes protsessides (nt kaitse luude hõrenemise vastu, meeleolu, limaskestade seisund jm)